7 telesarja, millele tasuks kindlasti maratonvaatamist teha

Mõni telesari on nii sõltuvust tekitav, et järsku ei saa enam arugi, kui järjest mitu osa vaadatud on ja laupäeva hommikust on ootamatult õhtu saanud. Otsisime välja just sellised sarjad, mida vaadates on ilmvõimatu mitte järgmise osa peale mõelda. Just nende sarjadega saab sisustada kogu oma talvise nädalavahetuse, kui kodust väljumiseks on väljas liiga krõbe. Sarju on selles nimekirjas erinevatest žanritest, alates verd tarretama panevatest põnevikest, kuni naljakate sketšideni. Seega peaks iga sarjahuviline leidma siit midagi just iseenda jaoks.

“Härra Robot” (Mr. Robot)

Sarja peategelaseks on ebasotsiaalne häkker, kelle elu muutub järsult põnevamaks. Võiks öelda, et noormehe näol on tegemist tänapäeva Hobin Hoodiga. Tegelane on kisutud kahe maailma vahele ja ta peab otsustama, millistele väärtustele ta oma elus tugineda kavatseb. Tegemist on põneva draamaga, mis on omapärane karge, külma keskkonna ja realistlike tegelaste poolest.

“Purustamatu Kimmy Schmidt” (Unbreakable Kimmy Schmidt)

Sari on kindlasti ainulaadne, sest räägib seksuaalkurjategija poolt kogu elu pantvangis hoitud noore naise eluga kohanemisest New Yorkis. Sisu järgi võiks mõelda, et tegu on draamaga, tegelikult on see aga tempokas komöödiasari. Kiire tempo, värvikad tegelased ja lihtsasti mõistetav huumor muudavad sarja vaatamise meelelahutuslikuks ja endale märkamatagi on kõik osad järsku läbi vaadatud.

“Pöörane eks-tüdruksõber” (Crazy Ex-Girlfriend)

Sarja peategelane on edukas advokaat New Yorkis, kes kohtab oma lastelaagri aegset poiss-sõpra ja peale paariminutist vestlust otsustab ta kolida mitmetuhande kilomeetri kaugusele, väikelinna, kust tema kunagine poissõber koos oma praeguse tüdruksõbraga elab. Sarja näol on tegu feministliku satiiriga, mis on vürtsitatud muusikaliste etteastete ja ühiskonnakriitikaga. Ennast ei tasu lasta huumorist petta, sest tegelikult puudutab sari väga palju probleemseid ja tõsiseid teemasid ja tegelased muutuvad juba paari osaga vaatajatele südamelähedaks.

“Ebareaalne” (Unreal)

See sari meeldib kindlasti tõsielutelevisiooni fännidele, kuna avab fiktsionaalse, kuid silmiavava pilgu tõsielusarja telgitagustesse. Unreal on kiire tempoga, rohkete üllatuste ja pööretega sari. Tegelased on komplekssed ja käituvad alati ootamatult, iga kord, kui tundub, et tegelastel hakkab hästi minema juhtub midagi ootamatut, mis kõik peapeale pöörab. Peale seriaali vaatamist on garanteeritud, et sa ei suuda enam ühtegi tõsielusarja sama pilguga vaadata.

11.22.63.

See kümneosaline telesari viib oma vaatajad teekonnale Kennedy-aegsesse Ameerikasse. Nimelt läheb sarja peategelane ajas tagasi, et peatada tolleaegse presidendi tapmine. Sarja atmosfäär on väga realistlik ja annab edukalt edasi kuuekümnendate Ameerika probleeme ja olustikku. Sari on põnev, hoides vaatajaid pidevas pinges. Sarjas on poliitikat, romantikat, huumorit, võikaid stseene ja actionit. Kui sulle meeldivad sarjad, mis käsitlevad ajas rändamist meeldib sulle ka see sari väga suure tõenäosusega.

“Mõrvari tegemine” (Making a Murderer)

Selle seriaali näol on tegemist Netflixi dokumentaaliga. Kuigi tegemist on mitmeosalise seriaaliga, mis kajastab reaalseid sündmusi kohtulahingus, on seriaali tegevus tempokas, täis pöördeid ja ootamatusi. Seriaali peategelaseks on mees, kes võib olla ebaõiglaselt süüdi mõistetud mõrvas, tema perekond ja ümbritsev kogukond. Seriaal puudutab kohtusüsteemi puudulikkust, kohtuprotsesside keerukust ja väikelinna elu pahupoolt. Dokumentaal hoiab põnevust üleval kuni viimase osa lõputiitritena ja siiski jäävad vaatajad pikisilmi järgmist hooaega ootama.

“Kuidas mõrvaga pääseda” (How to get away with murder)

Sari on advokaadist õppejõust ja tema tudengitest, kes on kistud mõrva uurimisse, mis ootamatul kombel põimib kokku nende kõigi elud. Mida kauem seriaal edasi läheb, seda selgemaks saab, et tegelased ei saa oma otsuste ja tegude eest põgeneda. Tegu on keerdkäike pakkuva ja üllatava seriaaliga, mis pakub vaatajale põnevust ja pinget, mis iga järgmise osa vaatamise sõltuvusttekitavaks muudavad.

Kunstilised filmid, mida pead nägema

Tihti liigitatakse kunstilised filmid “friikide pärusmaaks” ja sellega ei seoses ei lasta ka kõige laiaulatuslikumasse kinolevisse. Selliseid filme võib tihti leida hoopiski kinodest nagu Sõprus ja Artis Tallinnas ning Athena või Elektriteatri kino Tartus. Siiski tasub vaadata mööda levinud eelarvamustest ja minna taoliseid kunstilisi šedöövreid julgelt vaatama. See, et film on kunstiline, ei tähenda absoluutselt seda, et sellel puudub sügavam sisu või mõte. Otse vastupidi! See annab märku sellest, et lavastaja ja kunstiline meeskond filmi taga on panustanud tavapärasest veelgi rohkem aega ja energiat, et viia linateos kunstiliselt uuele tasemele.

2001: Kosmoseodüsseia

Stanley Kubricku meisterlik ulmefilm on üks paremaid kunstilisi filme, mis iial on ajaloos tehtud. Põhjused on lihtsad. Selles on väga tugev emotsioon, pildiliselt ilus keel ja haaravad kaadrid, mis ei unune enamus vaatajatel pikaks-pikaks ajaks. Pealegi pani see film juba selle väljalaskeaastal inimesi arutama selle üle, mis võiks kunagi tulevikus maailmast saada ja kas me ikka läheme kosmosesse elama. Paralleele võib tõmmata tänapäevasema kassatüki “Algus”-ega, mis samuti tekitas diskussioone inimkonna võimalike sammude üle astumaks lähemale elule avakosmoses või kuskil veelgi kaugemal universumi sopis.

Teekond hukatusse

Selle filmi kunstilise poole eest vastutas Conrad L. Hall, kes sai postuumselt 2003. aasta Oscari parima kinematograafia eest. Tema lõplik töö oli tohutu võit, mis kätkes endas vormi ja sisu ideaalset koostööd. Iga tema loodud stseen oli kaunis ja tekitas paljudes vaatajates tunde, et neid on justkui teise maailmasse viidud. Sama mehe tööde hulka kuuluvad ka “Külmavereliselt” ja “Ameerika iludus”. Mõned eksperdid ja kriitikud on väitnud, et see film on lausa nõnda ilus, et iga üksikut kaadrit võiks kasutada eraldi pildina mõne galerii seinal. Need on julged väited, aga tegu on tõesti filmiga, mis täidab ootusi ja ületab neid isegi mitmekordselt!

Amélie

Prantsusmaa kassahitti peetakse üheks tõeliselt kauniks filmiks. Nimelt on sellel filmil erksad kaadrid, millelt peegelduvad värvid vastu pea ideaalsel kombel. Samuti on kasutatud järeltöötlusel soojasid toone. 2010. aastal valiti Ameerika filmioperaatorite ühingu poolt Amélie üheks eelmise kümnendi kõige paremini üles võetud ja visuaalselt töödeldud teoseks.

Süütud enesetapud

See 1999. aasta film räägib 1970ndatest aastate Detroidist, mil neli kohalikku poissi muudavad ühe tüdruku endale kinnisideeks. Vaatajad on nimetanud seda filmi peaaegu kummitavaks, kuna seal on kasutatud mitmeid kunstilisi võtteid, mis jätavad loo meelde veel pikaks ajaks. Kasutatud on “eeterlikku” taustamuusikat, kauneid näitlejaid ja väga head kaameratööd. Kuulujuttude kohaselt keelati film mitmes maailma riigis ära, kuna see oli seotud tundlike teemadega. Sellegipoolest peetakse seda tagantjärgi 2000. aasta Oscarite valimisel üheks kõige suuremaks konkurendiks “Tabamata imele”.

Pulp Fiction

Mida teeb Quentin Tarantino 1990ndatel välja tulnud kultusfilm siin nimekirjas? Sellest ei tohiks olla küsimustki, kuna filmide kunstilisus ei väljendu ainult nende ilus või erilisuses. Vahel võib olla mõni film lihtsalt niivõrd omapärane ja lahe, et see kirjutab end hetkega pikemaks ajaks filmide ajalukku. Pulp Fiction on üks selliseid teoseid, kuna selle tegemisel on kasutatud väga loovaid lähenemisi monteerimisel, näitlejate valikul ja isegi temaatika stsenaariumiks kujundamisel. See on üks põhilisi filme, mille järgi hakatakse aastakümnete pärast Quentin Tarantinot mäletama.

Millised on kõige hullemad kujutava kunsti skandaalid?

Kujutava kunsti maailmas on pidevalt erinevaid skandaale, aga mõned neist on rängemad kui teised. Käesolevas postituses teeme väikese ülevaate viimastel aastatel kunstikriitikute ja ilma teinud kunstnike pärusmaal toimunud suurimatest skandaalidest!

Mis? National Geographicu konkurss
Millal? 2010

National Geographic on ajakiri, mis on tuntud mainekate fotograafide ja palju näinud seiklejate poolest ning samuti pigem teadusliku, ratsionaalse maailmavaate esindamise kaudu. Seda suurem üllatus oli see, kui ajakirja tegijad tunnistasid, et nad olid pildivõistluse auhinnaks valinud töö, mis oli selgelt arvuti abil manipuleeritud. Nimelt oli suures plaanis kujutatud koera, kelle selja tagusel taevalaotusel sõitsid “hävituslennukid”. Paljud on tagantjärgi öelnud, et see pidanuks olema siililegi selge, et see pole originaalne foto. Sellegipoolest kuulutas tuntud geograafia- ja looduseteemaline ajakiri alguses siiski võitja välja, ent tagantjärgi tunnistas suurt ja naeruväärset eksimust.

Mis? Richard Prince varguse skandaal
Millal? 2014

Richard Prince hakkas trükkima võõraste inimeste Instagrami postitusi ja pilte suure raha eest. See tekitas meeletu tormi, kuna nii mõnedki originaalpostituste autorid said väga kurjaks, sest nende autoriõigusi oli selle tegevuse kaudu rikutud. Mõned nendest töödest jõudsid isegi suurtesse galeriidesse. Üks aktivistide grupp astus sammu edasi ja tegi midagi mõeldamatut. Nad hakkasid müüma Richard Prince’i teoseid ainult 90 USA dollari eest. Nii mõnedki Instagrami postituste autorid otsustasid minna asjaga kohtusse ja tegu võib olla alles pikemaks kujuneva loo algusega.

Mis? Peter Lik ja miljoni dollari foto
Millal? 2015

Peter Lik on Austraaliast pärit maastikufotograaf, kes väitis, et ta müüs ühe loodusfoto nimega “Fantoom” maha tervelt kuue ja poole miljoni dollari eest. See tekitas väga tugevat skepsist ja paljud ei uskunud teda. Mõned eksperdid hakkasid tema väidete tagatausta uurima, et saada aru, kust kohast sai mees üldse selliste väidetega välja tulla. Hiljem selgus, et ta polnud kohe kindlasti taolise summa eest pilti maha müünud ja selle asemel oli ta hoopiski omast arust kavalalt skeemitanud. See ei läinud aga mitte kuidagi läbi! Valel on lühikesed jalad.

Mis? Mark Rothko maali võltsimine
Millal? 2016

2016. aastal jõudis veelgi laiemate rahvahulkadeni teave sellest, mis ikkagi Mark Rothko maali võltsimise skandaali täpsemad tagamaad on. Nimelt väitis Pei-Shen Qian, kes võltsis ühe vanameistri maali, et see pilt polnud kordagi mõeldud reaalse maali pähe müümiseks. “See kõik eksitus,” ütles väidetavalt Qian pärast seda, kui asjale viidi sisse ametlik käik. Nimelt ostsid selle rikkad De Sole perekonnad esindajad, kuna olid kuulnud maali kohta väga võluvat taustalugu. Nüüd on aga asi väga tuliseks läinud ja lähiaastatel selgub, kui suure osa 8.3 miljonist dollarist peab kunstimaailmas tuntuks saanud petis vääritu teo eest tagasi maksma.

Millised on maailma kuulsaimad skulptuurid?

Skulptuuride kivist välja raiumine on olnud kunstiala, mis paelub paljusid inimesi, sest see on hämmastava iseloomuga: alguses on kivi või muu materjal, millest aeglaselt, aga järjekindlalt ilmub kunstniku visiooni järgi loodud kuju. Skulptuure on tehtud riigimeestest, kuningannadest, filminäitlejatest, kirjanikest ja muudest avaliku elu tegelastest või end oma tegevusega igaveseks inimkonna ajalukku kirjutanud inimestest. Selles postituses proovime teha ülevaate maailma kuulsamatest skulptuuridest. See ülesanne pole kergete killast, sest valik on tohutu ja paratamatult jääb nende hulgast välja nii mõnigi väga väärikas või oluline teos. Loodetavasti annavad lugejad selle andeks!

Taavet
Millal tehtud? 1501-1504
Kes tegi? Michelangelo Buonarotti

Firenze linn sai Michelangelo välja valitud asukohaks, kuhu ta jäigi oma elutöid looma. Taaveti näol on tegu uskumatult kauni tööga, mille valmimiseks kulus tervelt kolm aastat. See skulptuur on 5.17 meetrit kõrge, alasti ja kujutab Piiblist pärit tegelast. Algselt plaaniti seda paneb kõrgele Firenze katedraali fassaadile, ent lõppude lõpuks viidi see siiski ühele avalikule väljakule. See skulptuur on haaranud inimeste kujutlusvõimet juba sadu aastaid ja nii mõnedki on enne Firenzesse reisimist öelnud: “Mis sellest Duomost, tegelikult tahaks lihtsalt võimast Taaveti skulptuuri näha!”

Mõtleja
Millal tehtud? 1880/1901
Kes tegi? Auguste Rodin

Tegu on skulptuuriga, mis on väga tugevalt jõudnud popkultuuri, näiteks on seda näidatud Cartoon Networki joonissarjas “Arg koer nimega Julgus” ja hittsarjas “Simpsonid”. Skulptuuri autor tahtis olla sarnaselt Michelangelole julge ja pehmelt öeldes provokatiivne ning seepärast on see kunstiteos alasti. Kusjuures huvitav fakt on see, et Mõtleja nimi oli alguses Poeet. Alles hiljem muudeti see nimi ära.

Giza Suur Sfinks
Millal tehtud? 2500-2600 aastat enne Kristust
Kes tegi? Egiptlased

Tänaseks on tegu absoluutselt legendaarse skulptuuriga, mis on tohutu suur ja kujunenud Vana-Egiptuse üheks põhiliseks sümboliks. See kuju seisab Giza platool, Niiluse jõu läänekaldal. Arvatakse, et see kuju sümboliseerib vaaraod nimega Chaffre. Skulptuuri materjalid pärinevad aluskivimitest, mida lõigati suuremateks tükkideks. Läbi aegade on seda skulptuuri korduvalt restaureeritud, sest kõrbetuuled ja päike teeb oma töö, murendades kivi ja lõhkudes kunagiste meistrite tööd.

Moai
Millal tehtud? 1200-1500 aastat enne Kristust
Kes tegi? Polüneesiasse tunginud kolonistid

Moaid on uskumatult erakordsed skulptuurid, sest neid on läbi aegade varjanud saladuste loorid ja müstiline aura. Arvatakse, et need esindavad surnud esivanemate vaime ja samuti kehastavad kunagiste juhtide võimu. Kõige kõrgem neist on 10 meetrit pikk ja kaalub üle 75 tonni! Kahjuks on aegade jooksul nii mõnedki skulptuuridest vaenutsevate hõimude ja klannide vaheliste tülide vahel hävitatud. Siiski on tänasel päeval originaalseid Moaisid üle terve maailma vähemalt 50 tükki alles.

Pissiv Poiss
Millal tehtud? 1618-1619
Kes tegi? Jerome Duquesnoy

See pole sugugi suur skulptuur, kuna tegu on ainult 61 sentimeetrit pika isendiga. Samas on vaatamata oma väiksusele saanud see Pissiv Poiss väga kuulsaks üle maailma. Kuju asub Brüsseli vanalinnas kahe tänava nurgal. Mitmed legendid räägivad kuju saamislugu. Üks neist jutustab loo kaupmehest, kelle poeg läks linnas kaduma. Kähku kutsus ta kokku otsingusalga ja peatselt leitigi poiss üles ühest väikesest aiast, kus viimane oli õnneliku näoga pissimas. Kaupmees oli leiu üle väga õnnelik ja tänutäheks lasigi ta selle skulptuuri ning purskkaevu ehitada. Ilus lugu, kas pole!

Suurepärase fotograafi viis omadust

Kes ütles, et suurepäraseks fotograafiks sünnitaks, mitte ei saada? Kohe kindlasti on võimalik kõigil meist fotograafias paremaks saada ja seda täiesti eranditult; pigem on küsimus selles, millisel määral oleme valmis suurte tulemuste jaoks pingutama. Selles blogipostituses vaatame viite omadust, mis võiks ühel suurepärasel fotograafil kindlasti olemas olla ja mille olemasolu ei pruugi küll fotograafias võluvitsaks kujuneda, ent võib siiski suurel määral heade tulemuste saamise teekonnal kaasa aidata.

Oskus leida detaile

Isegi suures plaanis tehtud maastikuvõtete puhul on detailid olulised. Kui paneme kõrvuti kaks maastikupilti ja üks on lihtsalt vaba käega tehtud ning teine sisaldab endas silmatorkavat detaili, siis jääb kindlasti teine foto võitjaks. Põhjus on nimelt selles, et tänasel päeval pommitatakse meid pretsedenditult suure visuaalse infokogusega ja üllatavaid fotosid pakkuda on kohati üsna keeruline. Maastikuvõtteid ja mastaapseid looduspilte on tehtud hulgaliselt. Mingist hetkest hakkavad need korduma ja ei paku silmadele endist stimulatsiooni. Just sellepärast ongi vaja fotode juurde leida mingeid eristavaid või tähelepanuväärseid detaile. Heal tasemel fotograaf võib teha karjamaast pilti, kuid lisab selle juurde pooleldi lagunenud tallihoone või klähviva karjakoera. Hetkega omandab pilt uue dimensiooni ja meie silmade poolt vastu võetav visuaalne teave muutub mitmetasandilisemaks. Kui fotograaf jätab detailid üles otsimata ja juurde lisamata, siis kannatab selle tulemusel foto atraktiivsus.

Võime pildistada inimesi

Inimeste pildistamine erineb olulisel määral looduse ja loomade pildistamisest. Kui sa teed tavalist maastikupilti, siis pildistamisel pead mõtlema ainult iseenda ja ümbritseva suhtele. Inimeste fotografeerimine on aga mõlemasuunaline aktiivne tegevus, olles vastukaaluks looduse või loomade puhul kaasnevast passiivsemast rollist. Tähtis on pidevalt jälgida, millisel moel sinu ees olev inimene reageerib soovitustele ja kui vastuvõtlik on ta erinevate pooside võtmisele. Mõnikord võib fotograafi vaimusilmas olla ideaalne pilt, kuid sinna jõudmiseks tuleb teha sadu ja sadu kaadreid. Looduse puhul on fotograaf lihtsalt erinevate jõudude ja nähtuste meelevallas, aga seevastu modelli puhul on alusteks vastastikune koostöö. Modell peab aru saama, et ta ei pruugi midagi otseselt valesti teha, vaid lihtsalt konkreetsed poosid ja näoilmed ei pruugi suurepäraselt minna kokku sellega, mida fotograaf on lõpliku fotona ette kujutanud. Siinkohal on oluline roll fotograafi headel suhtlemisoskustel, empaatial ja veenmisvõimetel. Nende puudumisel võib modell tunda alaväärsust, tüdimust või isegi viha fotograafi vastu, kuivõrd viimane pole osanud selgelt ja arusaadavalt selgitada konkreetse fotosessiooni eripärasid.

Püüdlus jahtida uusi keskkondi

Tõsi, leidub fotograafe, kes teevad suurepäraselt tööd ühes kindlas ja kordumatus keskkonnas üle pika ajaperioodi. Näiteks võib selleks olla kindel metsatukk, kus näeb metslinde või fotostuudio, kust käivad igapäevaselt läbi kümned inimesed. Mugavustsoon pole mitte kellelegi hea ja seejuures pole fotograafid mitte mingiks erandiks. Avastades uusi keskkondi võib fotograaf leida täiesti seninägematuid perspektiive nii oma tööle kui fotograafiale laiemalt. See pole mitte mingi kokkusattumus, et nii suur osa fotograafe reisib mööda maailma ringi ja selle tulemusel rikastuvad ka nende portfooliod märgataval moel. Öeldakse, et hea fotograaf võtab aastas vähemalt kaks reisi ette, mis on puhtalt pühendatud oma pildikunsti paremaks tegemisele.

Suutlikkus läbi kukkuda ja sellest midagi õppida

Pool võitu on juba millegi tegemine, mis sulle esialgu hirmutav või keeruline tundub. Paljud fotograafid unustavad selle mõttetera ära ja jäävad oma mugavustsooni pidama, milles olles ei pruugi toimuda suuremat arengut. Seevastu leidub mõningaid piltnikke, kes teavad, et läbikukkumiste kaudu sillutataksegi teed tähtede poole. Kõige parem viis selleks on postitada internetti hästi erinevaid pilte ja fotosid, mille hulgas on täielikke katsetusfaasi ebakindlaid tulemusi. Jah, mõningate piltide postitamise eest võib tulla kehva tagasisidet, kuid see aitabki näha, millistes aspektides on võimalik professionaalil areneda. Arvestada tuleb sellega, et läbikukkumistega on palju kergem tegeleda, kui need ei tulene mõne kliendilepingu täitmisest, vaid vabal ajal tehtud proovipiltidest. Suurepärane fotograaf leiab endale modelle, kes oleks nõus tegema keskmisest pöörasemaid pilte, et näha, kuidas erinevad võttestiilid ja asukohad üldse välja tulevad. Ja seda kõike ilma jäikasid ootusi seadmata!

Oskus mõelda rahvusvaheliselt

Tänapäeval konkureerivad fotograafid aina enam rahvusvahelisel turul, kuna piirid on lahti ja paljud piltnikud pakuvad oma teenuseid veebikeskkondi kasutades. Need keskkonnad ei pruugi absoluutselt tunda riigipiire või keelebarjääre. Tihti mängivad sellistes veebilehtedes rolli ainult mõõdukas tasunõue ja klienti veenvad oskused. Kui fotograaf teeb töid erinevatest riikidest pärit inimestele, siis on oluline mõista kultuurilisi kontekste ja regionaalseid eripärasid. Kui fotograaf teeb kõikidesse sihtriikidesse ühetaoliseid ja šablooni järgi tehtud töid, siis võib see peatselt hakata tagasilöökide näol tegevust pärssima. Nimelt mõtleb tõeliselt suurepärane fotograaf selle peale, kas pildil olevad sümbolid jõuavad ikka sihtauditooriumile kohale või on mõningad kasutatud elemendid konkreetses kultuuriruumis täiesti kohatud.