Mobiilsed võimalused kunsti loomiseks

Kunstide valdkond peab ajaga kaasas käima, mistõttu teemegi selle blogipostituse raames ülevaate mobiilsetest võimalustest kunsti loomiseks. Ammu on möödas ajad, kus kunstiga tegelemiseks pidi ilmtingimata olema ostetud vastav füüsilisele kujule valmistatud tööriistade komplekt; maalijatel molbert koos pintslite ja värvidega või fotograafil suur statiiv koos pimekattega. Nüüdisajal on võimalik looval viisil kunsti teha käigu pealt ja selle kunsti kvaliteet või eeldatav väärtus ei pruugi üldsegi mitte madalamat sorti olla võrrelduna klassikaliste lähenemistega.

Fotod teele!

Mobiiliga tänaval ringi – forbrukslån – kõndides on võimalik sattuda ootamatute vaatepiltide peale, mis vajavad kohest jäädvustamist. Fotograafia on just seepärast ideaalne kunstivorm, mida nutitelefoni kasutades harrastada. Pärast pildi tegemist on võimalik fotot telefonis erinevate äppide abil töötlema hakata, lisades juurde toone või muutes fotot must-valgeks. Ei saa salata, et Instagrami ja muude filtriprogrammide puhul räägitakse sellest, et kunst on maha müüdud ja seda on nii lihtne teha, et see polegi enam kunst. Sellega ei saa päri olla, kuna oleme inimkonnana alati kasutanud erinevaid abivahendeid, et oma kunstilist visiooni mingisse füüsilisse vormi valada. Vahet pole, kas selleks on peitel, pintsel või elektrooniline aplikatsioon. Pealegi on võimalik fotograafilist kunsti niivõrd kiiresti ülejäänud inimestega jagada. Kui oled teinud vahva pildi, siis saad selle välgukiirusel teisele poole maakera saata. Inimesed saavad sellest teadlikuks ja võivad isegi virtuaalsel oksjonil hakata sinu kunstiteost ostma.

Tahvlitega joonistama!

Tahvelarvutite abil saab teha jooniseid, skeeme ja isegi keerulisemaid illustratsioone. Tahvelarvuti vahetu kunstiks kasutamine võib vajada küll harjumisruumi, aga kui see on saavutatud, siis võib julgelt väita, et nii mõnedki illustraatorid ja joonistamist armastavad kunstnikud ei soovi tavalise paberi kasutamise juurde tagasi minna. Põhjus peitub tõsiasjas, et tahvli kasutamine on kordades mugavam. Kustutamine ja pisiparandused töötavad kõvasti kiiremini. Samuti on tegu loodust säästva lähenemisega erinevalt vihmametsade langetamisest, et meil oleks joonistamiseks rohkem paberit.

Videod on populaarsed!

Videokunst on igal juhul tänapäevasem ja tehnoloogilisem (lån på dagen) kunstivorm ning seepärast sobitub see ideaalselt kokku nutiseadmete kasutamisega. Igal uuemal nutitelefonil on olemas päris hea kvaliteediga videosensor, mis võimaldab tihtilugu HD-kvaliteediga videosid luua. Seepärast on võimalik jooksvalt luua väga kõrge kvaliteediga videokunsti, mida saab selles samas seadmes töötlema hakata. Mõnikord on küll paremad aplikatsioonid saadaval väikese lisatasu eest, ent need tasuvad küllaga seda investeeringut ära. Vägagi mugav on kohvikus või loengusaalis videot töödelda ilma sülearvuti või muude kohmakate seadmeteta.

Videomängud kui kunst!

Kui kunagi peeti arvuti- ja mobiilimänge laste pärusmaaks, siis tänaseks mängivad neid kaasahaaravaid mänge väga erinevas vanuses inimesed. Niisiis tasub tähele panna uut trendi: üha enam kunstilisi videomänge luuakse mobiilsetel platvormidel. Disainerid ja mängu arhitektuuri loovad inimesed ei taha lihtsalt istuda umbses toas, vaid pigem soovitakse minna värskesse õhku, kus tekivad paremad ideed ja sünnivad suuremad mänguhitid. Seeläbi luuakse päris palju mängude graafilisest disainist mobiilsetes seadmetes, mis on sülle asetatud mõnel muruplatsil või müüriäärses kohvikus, sms lån uten kredittsjekk.

7 telesarja, millele tasuks kindlasti maratonvaatamist teha

Mõni telesari on nii sõltuvust tekitav, et järsku ei saa enam arugi, kui järjest mitu osa vaadatud on ja laupäeva hommikust on ootamatult õhtu saanud. Otsisime välja just sellised sarjad, mida vaadates on ilmvõimatu mitte järgmise osa peale mõelda. Just nende sarjadega saab sisustada kogu oma talvise nädalavahetuse, kui kodust väljumiseks on väljas liiga krõbe. Sarju on selles nimekirjas erinevatest žanritest, alates verd tarretama panevatest põnevikest, kuni naljakate sketšideni. Seega peaks iga sarjahuviline leidma siit midagi just iseenda jaoks.

“Härra Robot” (Mr. Robot)

Sarja peategelaseks on ebasotsiaalne häkker, kelle elu muutub järsult põnevamaks. Võiks öelda, et noormehe näol on tegemist tänapäeva Hobin Hoodiga. Tegelane on kisutud kahe maailma vahele ja ta peab otsustama, millistele väärtustele ta oma elus tugineda kavatseb. Tegemist on põneva draamaga, mis on omapärane karge, külma keskkonna ja realistlike tegelaste poolest.

“Purustamatu Kimmy Schmidt” (Unbreakable Kimmy Schmidt)

Sari on kindlasti ainulaadne, sest räägib seksuaalkurjategija poolt kogu elu pantvangis hoitud noore naise eluga kohanemisest New Yorkis. Sisu järgi võiks mõelda, et tegu on draamaga, tegelikult on see aga tempokas komöödiasari. Kiire tempo, värvikad tegelased ja lihtsasti mõistetav huumor muudavad sarja vaatamise meelelahutuslikuks ja endale märkamatagi on kõik osad järsku läbi vaadatud.

“Pöörane eks-tüdruksõber” (Crazy Ex-Girlfriend)

Sarja peategelane on edukas advokaat New Yorkis, kes kohtab oma lastelaagri aegset poiss-sõpra ja peale paariminutist vestlust otsustab ta kolida mitmetuhande kilomeetri kaugusele, väikelinna, kust tema kunagine poissõber koos oma praeguse tüdruksõbraga elab. Sarja näol on tegu feministliku satiiriga, mis on vürtsitatud muusikaliste etteastete ja ühiskonnakriitikaga. Ennast ei tasu lasta huumorist petta, sest tegelikult puudutab sari väga palju probleemseid ja tõsiseid teemasid ja tegelased muutuvad juba paari osaga vaatajatele südamelähedaks.

“Ebareaalne” (Unreal)

See sari meeldib kindlasti tõsielutelevisiooni fännidele, kuna avab fiktsionaalse, kuid silmiavava pilgu tõsielusarja telgitagustesse. Unreal on kiire tempoga, rohkete üllatuste ja pööretega sari. Tegelased on komplekssed ja käituvad alati ootamatult, iga kord, kui tundub, et tegelastel hakkab hästi minema juhtub midagi ootamatut, mis kõik peapeale pöörab. Peale seriaali vaatamist on garanteeritud, et sa ei suuda enam ühtegi tõsielusarja sama pilguga vaadata.

11.22.63.

See kümneosaline telesari viib oma vaatajad teekonnale Kennedy-aegsesse Ameerikasse. Nimelt läheb sarja peategelane ajas tagasi, et peatada tolleaegse presidendi tapmine. Sarja atmosfäär on väga realistlik ja annab edukalt edasi kuuekümnendate Ameerika probleeme ja olustikku. Sari on põnev, hoides vaatajaid pidevas pinges. Sarjas on poliitikat, romantikat, huumorit, võikaid stseene ja actionit. Kui sulle meeldivad sarjad, mis käsitlevad ajas rändamist meeldib sulle ka see sari väga suure tõenäosusega.

“Mõrvari tegemine” (Making a Murderer)

Selle seriaali näol on tegemist Netflixi dokumentaaliga. Kuigi tegemist on mitmeosalise seriaaliga, mis kajastab reaalseid sündmusi kohtulahingus, on seriaali tegevus tempokas, täis pöördeid ja ootamatusi. Seriaali peategelaseks on mees, kes võib olla ebaõiglaselt süüdi mõistetud mõrvas, tema perekond ja ümbritsev kogukond. Seriaal puudutab kohtusüsteemi puudulikkust, kohtuprotsesside keerukust ja väikelinna elu pahupoolt. Dokumentaal hoiab põnevust üleval kuni viimase osa lõputiitritena ja siiski jäävad vaatajad pikisilmi järgmist hooaega ootama.

“Kuidas mõrvaga pääseda” (How to get away with murder)

Sari on advokaadist õppejõust ja tema tudengitest, kes on kistud mõrva uurimisse, mis ootamatul kombel põimib kokku nende kõigi elud. Mida kauem seriaal edasi läheb, seda selgemaks saab, et tegelased ei saa oma otsuste ja tegude eest põgeneda. Tegu on keerdkäike pakkuva ja üllatava seriaaliga, mis pakub vaatajale põnevust ja pinget, mis iga järgmise osa vaatamise sõltuvusttekitavaks muudavad.

Kunstilised filmid, mida pead nägema

Tihti liigitatakse kunstilised filmid “friikide pärusmaaks” ja sellega ei seoses ei lasta ka kõige laiaulatuslikumasse kinolevisse. Selliseid filme võib tihti leida hoopiski kinodest nagu Sõprus ja Artis Tallinnas ning Athena või Elektriteatri kino Tartus. Siiski tasub vaadata mööda levinud eelarvamustest ja minna taoliseid kunstilisi šedöövreid julgelt vaatama. See, et film on kunstiline, ei tähenda absoluutselt seda, et sellel puudub sügavam sisu või mõte. Otse vastupidi! See annab märku sellest, et lavastaja ja kunstiline meeskond filmi taga on panustanud tavapärasest veelgi rohkem aega ja energiat, et viia linateos kunstiliselt uuele tasemele.

2001: Kosmoseodüsseia

Stanley Kubricku meisterlik ulmefilm on üks paremaid kunstilisi filme, mis iial on ajaloos tehtud. Põhjused on lihtsad. Selles on väga tugev emotsioon, pildiliselt ilus keel ja haaravad kaadrid, mis ei unune enamus vaatajatel pikaks-pikaks ajaks. Pealegi pani see film juba selle väljalaskeaastal inimesi arutama selle üle, mis võiks kunagi tulevikus maailmast saada ja kas me ikka läheme kosmosesse elama. Paralleele võib tõmmata tänapäevasema kassatüki “Algus”-ega, mis samuti tekitas diskussioone inimkonna võimalike sammude üle astumaks lähemale elule avakosmoses või kuskil veelgi kaugemal universumi sopis.

Teekond hukatusse

Selle filmi kunstilise poole eest vastutas Conrad L. Hall, kes sai postuumselt 2003. aasta Oscari parima kinematograafia eest. Tema lõplik töö oli tohutu võit, mis kätkes endas vormi ja sisu ideaalset koostööd. Iga tema loodud stseen oli kaunis ja tekitas paljudes vaatajates tunde, et neid on justkui teise maailmasse viidud. Sama mehe tööde hulka kuuluvad ka “Külmavereliselt” ja “Ameerika iludus”. Mõned eksperdid ja kriitikud on väitnud, et see film on lausa nõnda ilus, et iga üksikut kaadrit võiks kasutada eraldi pildina mõne galerii seinal. Need on julged väited, aga tegu on tõesti filmiga, mis täidab ootusi ja ületab neid isegi mitmekordselt!

Amélie

Prantsusmaa kassahitti peetakse üheks tõeliselt kauniks filmiks. Nimelt on sellel filmil erksad kaadrid, millelt peegelduvad värvid vastu pea ideaalsel kombel. Samuti on kasutatud järeltöötlusel soojasid toone. 2010. aastal valiti Ameerika filmioperaatorite ühingu poolt Amélie üheks eelmise kümnendi kõige paremini üles võetud ja visuaalselt töödeldud teoseks.

Süütud enesetapud

See 1999. aasta film räägib 1970ndatest aastate Detroidist, mil neli kohalikku poissi muudavad ühe tüdruku endale kinnisideeks. Vaatajad on nimetanud seda filmi peaaegu kummitavaks, kuna seal on kasutatud mitmeid kunstilisi võtteid, mis jätavad loo meelde veel pikaks ajaks. Kasutatud on “eeterlikku” taustamuusikat, kauneid näitlejaid ja väga head kaameratööd. Kuulujuttude kohaselt keelati film mitmes maailma riigis ära, kuna see oli seotud tundlike teemadega. Sellegipoolest peetakse seda tagantjärgi 2000. aasta Oscarite valimisel üheks kõige suuremaks konkurendiks “Tabamata imele”.

Pulp Fiction

Mida teeb Quentin Tarantino 1990ndatel välja tulnud kultusfilm siin nimekirjas? Sellest ei tohiks olla küsimustki, kuna filmide kunstilisus ei väljendu ainult nende ilus või erilisuses. Vahel võib olla mõni film lihtsalt niivõrd omapärane ja lahe, et see kirjutab end hetkega pikemaks ajaks filmide ajalukku. Pulp Fiction on üks selliseid teoseid, kuna selle tegemisel on kasutatud väga loovaid lähenemisi monteerimisel, näitlejate valikul ja isegi temaatika stsenaariumiks kujundamisel. See on üks põhilisi filme, mille järgi hakatakse aastakümnete pärast Quentin Tarantinot mäletama.

Millised on kõige hullemad kujutava kunsti skandaalid?

Kujutava kunsti maailmas on pidevalt erinevaid skandaale, aga mõned neist on rängemad kui teised. Käesolevas postituses teeme väikese ülevaate viimastel aastatel kunstikriitikute ja ilma teinud kunstnike pärusmaal toimunud suurimatest skandaalidest!

Mis? National Geographicu konkurss
Millal? 2010

National Geographic on ajakiri, mis on tuntud mainekate fotograafide ja palju näinud seiklejate poolest ning samuti pigem teadusliku, ratsionaalse maailmavaate esindamise kaudu. Seda suurem üllatus oli see, kui ajakirja tegijad tunnistasid, et nad olid pildivõistluse auhinnaks valinud töö, mis oli selgelt arvuti abil manipuleeritud. Nimelt oli suures plaanis kujutatud koera, kelle selja tagusel taevalaotusel sõitsid “hävituslennukid”. Paljud on tagantjärgi öelnud, et see pidanuks olema siililegi selge, et see pole originaalne foto. Sellegipoolest kuulutas tuntud geograafia- ja looduseteemaline ajakiri alguses siiski võitja välja, ent tagantjärgi tunnistas suurt ja naeruväärset eksimust.

Mis? Richard Prince varguse skandaal
Millal? 2014

Richard Prince hakkas trükkima võõraste inimeste Instagrami postitusi ja pilte suure raha eest. See tekitas meeletu tormi, kuna nii mõnedki originaalpostituste autorid said väga kurjaks, sest nende autoriõigusi oli selle tegevuse kaudu rikutud. Mõned nendest töödest jõudsid isegi suurtesse galeriidesse. Üks aktivistide grupp astus sammu edasi ja tegi midagi mõeldamatut. Nad hakkasid müüma Richard Prince’i teoseid ainult 90 USA dollari eest. Nii mõnedki Instagrami postituste autorid otsustasid minna asjaga kohtusse ja tegu võib olla alles pikemaks kujuneva loo algusega.

Mis? Peter Lik ja miljoni dollari foto
Millal? 2015

Peter Lik on Austraaliast pärit maastikufotograaf, kes väitis, et ta müüs ühe loodusfoto nimega “Fantoom” maha tervelt kuue ja poole miljoni dollari eest. See tekitas väga tugevat skepsist ja paljud ei uskunud teda. Mõned eksperdid hakkasid tema väidete tagatausta uurima, et saada aru, kust kohast sai mees üldse selliste väidetega välja tulla. Hiljem selgus, et ta polnud kohe kindlasti taolise summa eest pilti maha müünud ja selle asemel oli ta hoopiski omast arust kavalalt skeemitanud. See ei läinud aga mitte kuidagi läbi! Valel on lühikesed jalad.

Mis? Mark Rothko maali võltsimine
Millal? 2016

2016. aastal jõudis veelgi laiemate rahvahulkadeni teave sellest, mis ikkagi Mark Rothko maali võltsimise skandaali täpsemad tagamaad on. Nimelt väitis Pei-Shen Qian, kes võltsis ühe vanameistri maali, et see pilt polnud kordagi mõeldud reaalse maali pähe müümiseks. “See kõik eksitus,” ütles väidetavalt Qian pärast seda, kui asjale viidi sisse ametlik käik. Nimelt ostsid selle rikkad De Sole perekonnad esindajad, kuna olid kuulnud maali kohta väga võluvat taustalugu. Nüüd on aga asi väga tuliseks läinud ja lähiaastatel selgub, kui suure osa 8.3 miljonist dollarist peab kunstimaailmas tuntuks saanud petis vääritu teo eest tagasi maksma.